|
|
 |
Eesti julgeolekupoliitika 
08.05.2006
Eesti panus ülemaailmsele rahule ja julgeolekule
Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Sellest lähtuvalt on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne julgeoleku tagaja ja osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, ÜRO, OSCE , Euroopa Liit) juhitud kriisiohjamis- ning rahuoperatsioonides. Need juhtpõhimõtted on kirjas ka 2004. aastal Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alustes, mis käsitlevad Eesti julgeolekupoliitika keskpikka perspektiivi.
Eesti liitumine NATO ja ELiga kindlustas oluliselt Eesti julgeolekut, samal ajal lülitas Eesti end nende organisatsioonide koordineeritud julgeoleku- ja kaitsekoostöösse eesmärgiga aidata kaasa laiemale rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse loomisele.
NATO
Liikmelisus kollektiivse kaitse organisatsioonis NATOs kindlustab sõjalise julgeoleku, võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Aktiivne liikmelisus NATOs jääb alatiseks Eesti peamiseks julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteediks. Selle eesmärgi täitmiseks elluviidavate reformide aluseks on Kaitsejõudude keskpikk arenguplaan aastateks 2005-2010, kus sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega on rõhuasetus mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ja rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võimekuse tõstmisel.
NATO partnerlused
NATO on loonud mitmeid geograafiliselt määratletud partnerluse formaate, mille vajalikkuses ja mitmepoolses kasulikkuses Eesti veendunud on. Samal ajal tõdeb Eesti, et muutuvas maailmas on tänased partnerlusformaatide määratlused ajale jalgu jäämas ja vajavad uute koostööformaatide kujundamist, mis ühelt poolt rahuldaksid tänapäeva julgeolekupoliitilisi vajadusi ja teiselt poolt oleksid kooskõlas ühiselt kaitstavate väärtustega. Sellest tulenevalt toetab Eesti partnerlusformaatide arendamisesse suunatud diskussiooni, et uutest vormidest tulev sünergia tugevdaks julgeolekut nii Euro-Atlantilisel teljel kui ka kogu maailmas.
Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC)
Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu on tänaseni kõige laiema liikmeskonnaga partnerlusformaat, mis asutati 1997. aastal poliitilise foorumina rahupartnerlusalasteks läbirääkimisteks. Hetkel kuulub Nõukogusse 26 NATO riiki ja 20 partnerriiki. EAPC annab aluse praktiliseks koostööks ja konsultatsioonideks NATO liikmesriikide ning partnerite vahel. Pärast NATO laienemisringe vähenes EAPCs partnerriikide arv, kelle eesmärgiks on NATO liikmestaatus, mistõttu kahanes ka huvi foorumi vastu üldse. Eesti on seisukohal, et kuna EAPC iseloom on aja jooksul muutunud, tuleks enam arvestada partnerriikide eripäraga ja EAPC eesmärk - aidata poliitilise dialoogi ja praktilise koostöö kaudu kaasa euroatlandi piirkonna rahu ja stabiilsuse tugevdamisele - on endiselt vajalik ning hinnatav.
"Partnerlus rahu nimel" (PfP)
Programm "Partnerlus rahu nimel" võeti kasutusele 1994. aasta Brüsseli tippkohtumisel ja Eesti osales selles algusest peale kuni NATO liikmeks saamiseni. See programm on eesmärgiks seadnud rahutagamisvõime tõstmise ja partnerite ning NATO sõjaliste jõudude vahelise koostegutsemisvõime suurendamise ühise planeerimise, väljaõppe ja ühisõppuste kaudu. Osalemine programmis "Partnerlus rahu nimel" oli Eestile olulise tähtsusega. NATO liikmena hindab Eesti kõrgelt oma rahupartnerlusprogrammist saadud kogemust ning toetab tugevat sidet ning suuremat koostööd alliansi ja rahupartnerlusprogrammis osalevate riikide vahel. Programmi raames välja töötatud meetodeid hindab Eesti kõrgelt ja peab võimalikuks nende kasutamist uute väljakujunevate partnerluse formaatide tõhustamiseks.
Eesti osalemine rahuoperatsioonides
Neli aastat peale taasiseseisvumist alguse saanud rahuoperatsioonidel osalemine on jätkuvalt Eesti üks prioriteetsest tegevusest rahu ja stabiilsuse loomisel maailmas. 2005. aastal oli Eestist rahvusvahelistel rahutagamismissioonidel 415 kaitseväelast ning rahvusvahelistel missioonidel osalemise tegevuskulud moodustasid 3,4% kaitsekulutuste eelarvest. Eesti on kriisipiirkondadesse saatnud erinevaid üksusi ja spetsialiste: jalavägi, sõjaväepolitsei, staabiohvitserid, meedikud, demineerijad (EOD), lennuliikluse kontroll, sõjaline jälgimine, transporditeenindus ja kaubakäitlus.
Suuremad missioonid
Balkan - Eesti osaleb alates 1999. aastast NATO rahutagamismissioonil Kosovos (KFOR) Balti-Taani Pataljoni rotatsiooniskeemis ning Eesti sõjaväepolitseiüksus ESTPATROL tagab korda Itaalia juhitavas rahvusvahelises KFORi eriüksuses Prištinas.
NATO stabilisatsioonivägede koosseisus Bosnias ja Hertsegoviinas (SFOR) osales Eesti Balti Eskaadris Põhja-Poola lahingugrupi koosseisus kuni 2003. aastani ning jätkab staabiohvitseriga NATO peakorteris Sarajevos. Euroopa Liit võttis 2004. a. detsembris NATOlt üle SFORi missiooni, mis jätkab uue nime EUFOR (ELi väed Bosnias ja Hertsegoviinas) all. Eesti ELi liikmesriigina osaleb 2005. aasta lõpust EUFORis Austria juhitavas maaväes Kaitseliidu üksusega.
Afganistan - Eesti alustas terrorismivastast võitlust Afganistanis 2002. aastal USA juhitavas operatsioonis "Kestev vabadus". Alates 2003. aastast osaleb Eesti NATO juhitavas rahvusvahelise julgeolekuabi missioonis (ISAF - International Security Assistance Force in Afghanistan), millest tänaseks on saanud NATO tähtsaim operatsioon. Eestile kui NATO liikmele on Afganistani operatsiooni õnnestumine prioriteetse tähtsusega ning seetõttu võtab Eesti osa ISAFi laiendamisest ning liigub praegusest tegevuspiirkonnast põhjas Lõuna-Afganistanis asuvasse Helmandi provintsi. Vastavalt Eesti parlamendi antud mandaadile suurendab Eesti oma osalust Afganistani operatsioonil 2006. aasta lõpuks kuni 120 sõjaväelaseni.
Iraak - 2003. aasta juunis paigutas Eesti Iraagi vahevalitsuse palvel jalaväerühma ESTPLA operatsioonile "Iraagi vabadus". Vahetusmeeskondi saadetakse Iraaki iga kuue kuu tagant. Eesti parlament pikendas Eesti Kaitsejõudude missiooni Iraagis 31. detsembrini 2006. Eesti toetab vahendite ja treeninginstruktoriga ka NATO treeningmissiooni Iraagis.
Toetus NATO liikmelisusele
Toetus NATO liikmelisusele on Eesti kodanike seas püsinud ühtlaselt kõrgel tasemel, kusjuures eriti kõrge on allianssi toetavate etniliste eestlaste arv. Uuringukeskuse Faktum 2005. aasta novembrikuu ülevaade näitas, et 73% kõigist vastanutest toetas Eesti NATO-liikmelisust (võrdluseks: 2005. aasta juunis oli toetusprotsent 78 ja 2005. aasta märtsis 74).
Küsimusele, kuidas Eesti julgeolekuolukord pärast NATOga liitumist 29. märtsil 2004 muutunud on, vastas 47% küsitletutest, et julgeolekuolukord on paranenud, 41% leidis, et olukord ei ole muutunud ja 4% arvas, et olukord on halvenenud.
61% kõigist vastanutest nägi Eesti üht kõige tähtsamat julgeolekugarantiid NATO liikmelisuses, neile järgnes 45%, kes pidasid tähtsamaks häid suhteid Venemaaga ja 42% vastanutest tähtsustas EL-liikmelisust.
Eesti elanikkonna enamik toetas jätkuvalt riiklike kaitsekulutuste hoidmist praegusel tasemel või suurendamist:
33% arvas, et kaitsekulutusi tuleks tõsta, 44% hoiaks need praegusel tasemel ja 11% tahaks näha kaitsekulutuste kärpimist.
Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika (CFSP)
Euroopa Liiduga liitumine on kõrvuti liikmelisusega NATOs kindlustanud Eesti julgeolekut ning tõhustunud on ka ELi tegevus maailma julgeolekuohtudega võitlemisel. ELi globaalse julgeoleku tagamise instrumendiks on Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika (Common Foreign and Security Policy - CFSP).
Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärk selle tekkimisest alates (1993) on olnud sama: tugevdada julgeolekut, säilitada püsiv rahu, edendada rahvusvahelist koostööd ja arendada demokraatiat. EL tegutseb CFSP raames ühtse blokina, kus iga liikmesriik osaleb võrdselt kõigis EL välispoliitilistes aktsioonides ning on seega üks osa tervikust. Eesti prioriteedid CFSPs on kirjas strateegilises raamdokumendis "Valitsuse Euroopa Liidu poliitika 2004-2006": ELi tegevuse tõhustamine maailma julgeolekuriskide vähendamisel vastavalt Euroopa julgeolekustrateegiale, julgeoleku ja stabiilsuse kindlustamine EL lähinaabruses, majanduskasvu ning demokraatliku ja turumajandusele põhineva ühiskonnamudeli toetamine, tugev transatlantiline side.
Eesti on seadnud eesmärgiks aidata aktiivselt kaasa demokraatlike väärtuste levikule ja majandusliku stabiilsuse loomisele Euroopa Liidu naabruses, sest me peame nende väärtuste levikut parimaks rahu tagamise vahendiks. 2005. aasta alguses võeti Euroopa naabruspoliitikas (European Neighbourhood Policy - ENP) vastu ja asuti ellu viima seitset esimest tegevuskava: Ukrainas, Moldovas, Jordaanias, Tuneesias, Marokos, Iisraelis ja Palestiina omavalitsuse alal. 2006. aastal võetakse loodetavast vastu tegevuskavad Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Egiptuse ja Liibanoniga.
2005. aastal saavutati edu järgmistes Eesti jaoks olulistes naabruspoliitika sihtriikides:
Ukrainale anti turumajandusstaatus, areng toimus viisalihtsustamise ja energia küsimustes, Moldova-Ukraina piiril alustati ELi piirimissiooniga, milles osaleb ka Eesti.
Moldovas alustas tööd ELi eriesindaja, kellel on oluline roll ELi nähtavamaks muutumisel.
Gruusias moodustati piirivalvet reformi küsimustes nõustav meeskond, kus Eesti samuti osaleb.
Eesti on Euroopa naabruspoliitika sihtriikides toetanud mitmeid arengukoostöö ja tehnilise abi projekte:
Gruusias (36% välisministeeriumi 2005. aasta arenguabiprojektideks ettenähtud vahenditest), Ukrainas (23% vahenditest), Moldovas, Aserbaidžaanis, Armeenias. Eesti pöörab varasemast enam tähelepanu suhete arendamisel ENPi lõunapoolsetele riikidega. Alustatud on esimese Eesti arengukoostööprojekti elluviimist naabruspoliitika lõunapoolses sihtriigis Egiptuses.
Eesti osalemine tsiviilmissioonides
Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on panustamine Euroopa Liidu sõjaliste- ja tsiviilvõimekuste väljaarendamisse. Eesti osaleb juba ELi sõjalisel missioonil Bosnias, tsiviiltegevuses Bosnias, Gruusias ja Moldovas. Selle läbi tugevdame me nii Euroopa Liidu kui ka meie endi julgeolekut. Oleme varasemast tublisti aktiivsemad küsimustes ja piirkondades, mis meie traditsioonilistest huvipiirkondadest otseselt välja jäävad. Nii eraldas Vabariigi Valitsus €40 000 Rafah piirihaldamise abimissiooni EUBAM toetuseks ja 2006. aastal soovime osaleda ka Palestiina omavalitsuse politseireformi toetaval missioonil EUPOL COPPS.
Kahe- ja mitmepoolne kaitsekoostöö
EL ja NATO liikmena on Eesti varasemast olulisem partner rahvusvahelises koostöös ning seda asjaolu on Eestil õnnestunud ära kasutada nii kahepoolsetes suhetes teiste riikidega kui ka Eesti huvides olevate arengusuundumuste toetamisega selliste rahvusvaheliste organisatsioonide töös, nagu ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu. Eesti suhted partnerriikidega ja Eesti positsioon rahvusvahelistes organisatsioonides on head.
Eestil on tänaseks välja kujunenud aktiivne kahepoolne kaitsekoostöö pea kõikide NATO liikmesriikide ning partneritega. Olulise tähtsusega on olnud ja on kaitsekoostöö NATO suuremate liikmesriikide USA, Suurbritannia, Saksamaa ning Prantsusmaaga. Tihedaim koostöö on Eestil aga oma põhjanaabrite Taani, Soome, Norra ja Rootsiga ning lõunanaabrite Läti ja Leeduga.
Seoses ühise poliitilise eesmärgiga - saavutamaks NATO liikmelisus - oli Eestil, Lätil ja Leedul mitmeid edukaid kolmepoolseid kaitseprojekte, mis loodi NATO programmi Partnerlus rahu nimel raamistikus NATO standardite järgi. Kuna kõik Balti riigid on tänaseks saanud alliansi täisliikmeks, on paljuski muutunud Balti riikide julgeolekukeskkond võrreldes kümne aasta taguse situatsiooniga ning seega on ka kolmepoolne koostöö muutumas vastavalt NATO liikmelisusest tulenevale uutele eesmärkidele ja väljakutsetele. Kolmepoolselt on algatatud mitmeid ühisprojekte, milledest mõned on kestnud loomisest tänaseni ja mõningad peale eesmärgi saavutamist lõpetatud (BALTBAT, BALTSEA).
Balti riikide kolmepoolse koostöö olulisemad projektid:
BALTRON on näide Balti merevägede edukast koostööst. Miinitõrjevõimekusega mereväeeskaader asutati 1998. aastal osalemiseks rahvusvahelistel rahutoetusoperatsioonidel. Nüüd, kui Balti riigid on NATO liikmed, jääb BALTRON NATO miinitõrjeüksuse MCM treeningstruktuuri osaks. Balti mereväekoostöö on loonud aluse selleks, et alates 2005. aastast on roteerivas korras üks Eesti, Läti või Leedu laev NATO kiirreageerimisjõudude käsutuses, esimesena oli selleks Eesti staabi- ja varustuslaev "Admiral Pitka".
BALTNET (Baltic Airspace Surveillance Network) - on 1998. aastal asutatud õhuseireandmete hankimiseks, koordineerimiseks, levitamiseks ja kuvamiseks kavandatud süsteem Balti riikides koos Leedus baseeruva Õhuseiresüsteemi Piirkondliku Koordinatsioonikeskusega (RASCC).
BALTDEFCOL (Balti Kaitsekolledž) 1998. a. asutatud ühine sõjaline õppeasutus andmaks Balti riikide ja meie partnerite ohvitseridele ühtset NATO standarditele vastavat sõjaväelist haridust. Kolledži põhifunktsioon on läbi viia Balti riikide ja teiste maade vanemstaabiohvitseride kursust (Joint Command and General Staff Courses). 2005/2006. õppeaastal õpib siin 27 riigi üliõpilasi Euroopast, Ameerikast ja Aasiast.
Koostöö teiste organisatsioonidega
17. septembril 1991 võeti Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmeks. ÜRO peaeesmärki - rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamist - täidab Eesti eelkõige panustamisega rahvusvahelisse terrorismivastasesse võitlusse ja ÜRO rahuvalvesse.
ÜRO rahuvalvemissioonil UNTSO Lähis-Idas osaleb kaks Eesti sõjalist vaatlejat. Eesti on osalenud ka ÜRO rahuvalvajate koolitamisel, näiteks kevadel 2005 korraldas Eesti koostöös ÜRO rahuvalveoperatsioonide osakonnaga MTC (Military Training Cell) Tallinnas kursuse, mille eesmärgiks oli ÜRO rahuvalvemissioonide missioonisisese väljaõppe instruktorite koolitamine.
Eesti on ühinenud 12 ÜRO terrorismivastase konventsiooniga ja alla kirjutanud viimasele, aprillis 2005 ÜRO Peaassamblee poolt vastu võetud tuumaterrorismi vastasele konventsioonile (International Convention on the Suppression of Acts of Nuclear Terrorism).
1991. aastal liitus Eesti Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsiga (CSCE), millest 1994. aasta detsembris sai Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE). Sõjalise ja julgeolekualase koostöö valdkonnas osaleb Eesti aktiivselt OSCE Viini Dokumendi ja Avatud Taeva lepingu järgses koostöös. Lisaks osalevad Eesti eksperdid OSCE missioonide töös, aidates seeläbi kaasa stabiilsuse ja julgeoleku suurenemisele Lääne-Balkanil ning Lõuna-Kaukaasias.
Eestis toimiv strateegiliste kaupade kontrolli süsteem tagab Eesti julgeolekuhuvide tõhusama kaitse ning parandab ka Eesti suutlikkust võidelda massihävitusrelvade ja rahvusvahelise terrorismi leviku vastu. Eesti on liitunud peamiste strateegilise kauba kontrolli koordineerivate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Wassenaari kokkulepe, Austraalia grupp ja Tuumatarnijate grupp.
Rohkem infot:
Kaitseministeerium
Rahuoperatsioonide Keskus
 
|
|
