Eesti ja Türgi

09.09.2005

Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. aastal. Diplomaatilised suhted taastati kahe riigi vahel 23. oktoobril 1991. Türgi ei ole kunagi tunnustanud nõukogude okupatsiooni Eestis.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist akrediteeris Türgi 1992. aastal Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. 1. oktoobril 2001 avas Türgi oma suursaatkonna Tallinnas. 6. detsembril 2001 andis Türgi suursaadik Eestis Ömer Altug president Arnold Rüütlile üle oma volikirja.

Eesti esimeseks taasiseseisvumise järgseks suursaadikuks Türgis oli 19. septembrist 1996 Sven Jürgenson (resideeris Tallinnas), järgmine suursaadik, alates 29. jaanuarist 1999, oli Andres Tomasberg, kes resideeris Madridis. 26. veebruaril 2001 avas Eesti oma saatkonna Ankaras ning seda juhtisid ajutised asjurid Heikki Koort (kuni august 2003) ja Linda Kolk.
Eesti kõigi aegade esimene Ankaras resideeriv suursaadik Märt Volmer andis üle oma volikirja 29. juulil 2004. aastal Türgi presidendile Ahmet Necdet Sezerile.

Eestil on Türgis kolm aukonsulaati. Esimene avati Istanbulis 2. augustil 2001, aukonsuliks on Tuncay Özilhan, kelle konsulaarpiirkond on Istanbul ja Marmara regioon. 4. oktoobril 2002 avati aukonsulaat kuurortkeskuses Antalya, kus on aukonsuliks Ethem Okudur ning 26. augustil 2003 avati aukonsulaat Izmiris, seal on aukonsuliks Esref Baltali.

10. juunil 2003. aastal moodustati Eesti Riigikogu X koosseisu poolt Eesti-Türgi parlamendirühm, mille esimees on Eldar Efendijev.

Olulisemad visiidid ja kohtumised

Lepinguline baas

1924. aastal sõlmiti Eesti-Türgi Sõprusleping ("Treaty of Friendship"), mis jõustus 1927. aastal.
Aastatel 1929-1938 sõlmiti Eesti ja Türgi vahel veel kuus lepingut ja muutmiskokkulepet (nt kaubandus- ja laevandusleping ning maksete õiendamis-leping).
Praeguseks on Eesti ja Türgi vahel loodud piisav lepinguline baas edukaks kahepoolseks koostööks. Hetkel on Eesti ja Türgi vahel 13 kehtivat lepingut ning 5 lepingut on projektijärgus. Kehtivad Eesti ja Türgi vahel sõlmitud lepingud on järgmised:

1. sõpruse ja koostöö leping (jõustus 26.04.95)
2. kaubandus- ja majanduskoostöö leping (jõustus 15.02.96)
3. rahvusvaheline maanteeveo kokkulepe (jõustus 15.02.96)
4. kokkulepe turismialasest koostööst (jõustus 15.02.96)
5. leping vastastikuste viisanõuete kaotamise kohta diplomaatiliste passide omanikele (jõustus 14.02.97)
6. tollivõimude vastastikuse abistamise kokkulepe (jõustus 06.12.98)
7. investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping (jõustus 29.04.99)
8. kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordialase koostöö kokkulepe (jõustus 22.09.99)
9. leping narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku äri ja kuritarvitamise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluses (jõustus 27.09.00)
10. kaitsekoostöökokkulepe (jõustus 31.10.02)
11. salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 27.01.2003)
12. lennunduskokkulepe (jõustus 06.05.2004)
13. tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 21.02.2005)

Järgmised 5 lepingut on projektijärgus:

• tervisealase koostöö kokkulepe
• konsulaarkonventsioon
• sõjalise väljaõppe alase koostöö kokkulepe
• meretranspordialane kokkulepe
• kultuuri-, haridus-, teadus-, noorsoo- ja spordikoostööprogramm

Kahepoolne koostöö

Eesti-Türgi suhted on head ja arenevad stabiilselt. Eestile on oluline kahe riigi vahelise poliitilise, kaitsealase, majandusliku ja kultuurialase koostöö edasiarendamine. Eesti ja Türgi vastastikust mõistmist soodustab geostrateegiline sarnasus, sarnased seisukohad enamikes rahvusvahelistes küsimustes ning konstruktiivne koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides.

Türgi NATO liikmesriigina kinnitas korduvalt kõige kõrgemal tasemel oma toetust Eestile NATO-ga liitumiseks. Juunis 2000 oma visiidil Eestisse avaldas Türgi välisminister Ismail Cem toetust NATO laienemisele ja Eesti peatsele saamisele NATO liikmeks. Nii välisminister Toomas Hendrik Ilvese visiidil Türgis oktoobris 2001 kui ka Kristiina Ojulandi visiidil augustis 2003 kinnitasid nii Türgi peaminister kui ka välisminister, et Türgi toetab tugevalt NATO laienemist ja pärast 11. septembrit 2001 peaks NATO laienemine kiirenema. Türgi toetust Eestile avaldasid Türgi president A.N. Sezer oma visiidil 2002. aasta aprillis ja Türgi kaitseminister S. Cakmakoglu oma visiidil Eestisse 2002. aasta augustis. Eesti NATO-ga liitumise protokoll ratifitseeriti Türgi parlamendi poolt 5. novembril 2003.

Eesti ja Türgi välisministeeriumid on alla kirjutanud protokollile poliitiliste konsultatsioonide mehhanismi käivitamisest (Protocol on the Establishment of the Political Consultation Mechanism) 3. juunil1997. Protokoll näeb ette kohtumisi vähemalt korra aastas ühe või teise riigi territooriumil. Viimane, 6. kohtumine toimus 21. juunil 2004. aastal Tallinnas põhirõhuga EL küsimustel.
15. veebruaril 2005 toimusid Tallinnas Türgi poole initsiatiivil konsulaarkonsultatsioonid eesmärgiga saavutada Eestiga viisarežiimi lihtsustamise kokkulepe.

Kaitsealane koostöö

Kaitsealased kontaktid kahe riigi vahel olid tihedamad suhete algetapil 1995.-1997. aastatel. 1995. aasta septembris külastas Türgit Eesti kaitseminister Andrus Öövel.
2001. aasta oktoobris toimus välisminister Toomas Hendrik Ilvese visiit Türki, mille käigus kohtus ta ka Türgi kaitseministri Sabahattin Cakmakoğlu’ga.
2002. aasta augustis toimus kaitseminister Sven Mikseri kutsel Türgi kaitseministri Sabahattin Çakmakoğlu ja tema abikaasa ametlik visiit Eestisse; visiidi käigus allkirjastati kaitsekoostöö raamkokkulepe.

Kaitsekoostöö kokkuleppe eesmärgiks on vastastikkuse põhimõttel edasi arendada poolte sõjalist väljaõpet, tehnilist ja teaduskoostööd ning toetada, hõlbustada ja arendada koostööd kaitse- ja julgeolekupoliitika ning sõjalise väljaõppe ja hariduse valdkondades, samuti ka keskkonnakaitseküsimustes ning paljudes muudes valdkondades.
Kaitsekoostöö kokkuleppe sõlmimisega kaotas kehtivuse sõjalise väljaõppe-, tehnika- ja teadusalase koostöö kokkulepe.

Kahepoolseid kaitsealase koostöö projekte Eestil Türgiga ei ole. Küll on Eesti ohvitserid viimastel aastatel osalenud Türgi PfP keskuse kursustel. 2003. aasta alguses käis Türgis PfP kursusel "NATO Tactical CIMIC Course" kaitseministeeriumi esindaja, kes hindas kursuse taset väga heaks.
Türgi on akrediteerinud Eestisse alates augustist 2003 kaitseatašee kolonel Ahmet Erapi, kes resideerib Helsingis. Eesti pole Türki kaitseatašeed akrediteerinud.

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Eesti-Türgi kaubavahetuse maht on viimaste aastate jooksul märgatavalt kasvanud, kuid vaatamata sellele on Türgi osatähtsus Eesti kaubanduspartnerite seas siiski jäänud tagasihoidlikuks.

2004. aastal oli Türgi Eesti 27. väliskaubanduspartner osatähtsusega 0,4% kogukäibest, ekspordi riikide järjestuses oli Türgi 19. kohal (osatähtsus 0,6%) ja impordi saatjariikide järjestuses 31. kohal (0,3%). 2005 aasta I kvartalis oli Türgi käibe järgi 29., ekspordis 23. (0,4%) ja impordis 29. (0,3%) kohal.

Olulisemad ekspordiartiklid 2004. a:

• Nahk, karusnahk ja tooted neist – 42,2%
• Metallid ja metallitooted – 40,7 %
• Keemiatooted – 11,2%

Olulisemad impordiartiklid* 2004. a:

• Tekstiil ja tekstiilitooted – 33,1%
• Masinad ja seadmed – 27,1%
• Pärlid ja vääriskivid, ehted – 8,2 %

*Import on saatjariigi järgi

Eesti ja Türgi vahel oli alates 1998. aastast jõus vabakaubandusleping (Free Trade Agreement), mis tagas piirangutevaba kaubanduse tööstuskaupade osas ja andis suhteliselt head tingimused mitmete Eestist pärinevate toiduainete (näit. šokolaaditooted, kalakonservid) ekspordiks Türki. Vabakaubanduslepingu raames on toimunud Eesti-Türgi vahel regulaarsed majandusühiskomisjonide (Joint Commission) kohtumised.

Vabakaubandusleping Eesti ja Türgi vahel lõppes 30. aprillil 2004 seoses kohustustega, mida Eesti endale Euroopa Liiduga ühinemislepingu kohaselt võtnud oli. Vabakaubanduslepingu lõpetamise mõjud: kuna Eesti peab EL liikmena lähtuma Euroopa Liidu ja liikmesriikide Türgiga sõlmitud assotsieerumislepingust, millega on loodud tööstustoodete kaubanduses tolliliit (Eesti kaupade nomenklatuuri (EKN) grupid 25-97), ei mõjuta vabakaubanduslepingu lõpetamine Eesti ja Türgi vahelist selle valdkonna kaubandust.

Põllumajandustoodete (EKNi grupid 1-24) kaubanduse suhtes on olukord keerulisem, sest erinevalt Eestist ei ole Euroopa Liit ega Türgi teineteise kaupadele vaba turu juurdepääsu võimaldanud. Ühenduse ja Türgi vaheline põllumajandustoodete turu avamine on olnud järkjärguline protsess ja läbirääkimised selles küsimuses jätkuvad ka tulevikus.

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ning Türgi Istanbuli Kaubanduskoja vahel on 1993. a. sõlmitud koostöökokkulepe.

Märtsis 2001 loodi Tallinnas Eesti-Türgi Majanduskoda (ETMK). Juunis 2001 toimus ETMK eestvedamisel Türgi turgu tutvustav infopäev Tallinnas. Veebruaris 2002 formeeriti ETMK ümber laiemapõhjaliseks Eesti-Türgi Ärikojaks, mille presidendiks on Raivo Vare.
Aprillis 2002 Türgi presidendi riigivisiidi ajal toimus Eesti-Türgi Ärikoja eestvedamisel äriseminar Türgi äridelegatsioonile.

INVESTEERINGUD

Türgi investeeringud Eesti majandusse on seni olnud väikesed.

Kultuuri- ja haridusalane koostöö

1994. aastal sõlmitud ja 22. septembril 1999 jõustunud kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordialase koostöö kokkulepe on aluseks kahe riigi vahelisele reaalsele koostööle kultuuri ja hariduse vallas.

Türgi kirjanduse ilmumisele Eestis on eelkõige kaasa aidanud kirjanikud-tõlkijad Ly Seppel, Andres Ehin ja Ain Kaalep. Türgi tänapäeva kuulsama prosaisti Yasar Kemali teose "Madu maha tappa" ning türgi 20. sajandi luule kogumiku "Isahirve öö" väljaandmist on toetanud ka Türgi saatkond. 1999. aastal ilmus ajakirja "Akadeemia" Türgile pühendatud erinumber.

Tartu Ülikoolis on türgi keelt õpetatud alates 1993. aastast. 12. jaanuaril 1998 avati TÜ-s Türgi suursaadiku Erkan Gezeri initsiatiivil türgi keele kabinet, mille kulud kattis saatkond, kes otsis ka lektori. Tartu Ülikoolil on olnud kontakte Bilkenti Ülikooliga ning ta on huvitatud ülikoolidevahelise lepingu sõlmimisest, milles põhirõhk oleks üliõpilaste, samuti teadlaste ja lektorite vahetusel. President Lennart Meri tunnustas 2000. a. Bilkenti Ülikooli rektori, professor Ihsan Dogramaci tegevust Maarjamaa Risti teenetemärgiga. Tallinna Pedagoogikaülikoolis on türgi keelt võimalik õppida alates 1993. aastast. Türgi saatkond on ülikooli varustanud vajalike õppematerjalidega. 1997. a. avas Türgi president Süleyman Demirel TPÜ-s pidulikult türgi keele kabineti, mille kulud kattis Türgi saatkond. Samal aastal avati TPÜs Idamaade keskus, kus õpetatakse türgi ja selle sugulaskeeli ning tutvustatakse türgi kultuuri ja ajalugu. 2000. aastal alustati TPÜ-s idamaade filoloogia bakalaureuseõppega, mille peaaineks on türgi keel. TPÜ-s baseerub ka 1995. aastast Ly Seppeli, Andres Ehina jt eestvedamisel asutatud Türgi Kultuuriselts.

3.-4. aprillil 2004 toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis ümarlaud "Estonian-Turkish Academic and Cultural Relations in an Enlarging Europe". Ümarlaua raames avati TPÜ-s Türgi kunstinäitus ning Kadrioru lossis toimus türgi traditsioonilise muusika kontsert. 15. mail 2004 toimus Eurovisiooni lõppkontsert Istanbulis, Eestit esindas ansambel Neiokõsõ lauluga Tii, mis poolfinaalist edasi ei pääsenud.

Mais 2004 pandi Istanbulis alus Eesti-Türgi sõprusühingule, mis ühendab endas türgi akadeemikuid ja kultuurihuvidega inimesi. 2004. aasta lõpus tehti ettepanek muuta sõprusühing Türgit ja kolme Balti riiki ühendavaks, et lihtsustada ürituste korraldamist ja vastastikuseid külaskäike.

2004. aasta lõpus toimus Eesti Välisministeeriumi pressiosakonna toel telekanali CNN TÜRK pressivisiit Eestisse. Selle käigus valminud telesaade andis Türgis positiivset tagasisidet ja tekitas Eesti vastu huvi.

6.-9. maini 2005 toimus Ankaras IV rahvusvaheline koorifestival, kus osales kaks koori Eestist: tütarlastekoor Ellerhein ja Vanalinna segakoor. Ellerhein võitis nais- ja meeskooride kategoorias kindlalt esikoha ning folkloorikategoorias 2. koha. Eesti suursaatkond Ankaras aitas korraldada kooridele logistilist abi ja elas kaasa esinemistele.
9.-12. juunil 2005 toimus festivali Nõmme Jazz raames noorte jazzlauljate konkurss, mille võitis ülekaalukalt Türgi neiu Evrim Özcusa, kes jäi oma esimese välisreisiga väga rahule.