TÜRGI MAJANDUS

15.06.2011

Türgi majandus on tugev, kiiresti arenev ning dünaamiline. Oma 736 miljardi dollari suuruse SKP-ga oli Türgi 2010. aastal maailmas 16. kohal. Samas SKP inimese kohta on 13 463 dollarit, mis on maailmas alles 64. näitaja. Teenused moodustavad SKP-st ligi 65%, tööstus 25% ning põllumajandus 10%, samas on põllumajandus allikaks ligi kolmandikule töökohtadest. Erasektor on jõuline ja kasvab kiiresti. Tööstuses, panganduses, transpordi- ja kommunikatsioonisektoris on riigi roll ulatusliku erastamisprogrammi edenedes kahanemas. Suurim tööstusharu on rõiva- ja tekstiilitööstus, millele sekundeerivad jõudsalt autotööstus ning elektroonika.

Üleilmne kriis mõjutas ulatuslike ja tihedate kaubandussidemete tõttu Euroopaga ka Türgi majandust, kuigi tagasilöök oli väiksem kui mujal Euroopas (paljuski tänu 2001. a panganduskriisist õpitule) – SKP langes 2009. a 5,6%. Valitsus suurendas kriisi leevendamiseks oluliselt kulutusi, alandas ajutiselt makse ja võttis meetmeid investeeringute elavdamiseks. Eelarvedefitsiit, mis seetõttu kõvasti kasvas, loodetakse vastavalt 2009.a septembris avaldatud kolme aasta majandusprogrammile kontrolli alla saada 2012. aastaks.

Majanduse olukord on paranemas, 2010. a oli majanduskasv 8,9% ning IMF ootab edaspidi kasvu stabiliseerumist 4% juurde. Kasvu põhiliseks vedajaks on kodutarbimise ja erainvesteeringute elavnemine. Ka tööstussektoris on näha kosumist, kuid kriisieelsele tasemele tagasijõudmiseks kulub veel aega. Ekspordimahud on stabiilselt kasvanud alates 2009. a oktoobrist. Inflatsioon on langenud ja kõigub hetkel 4-5% vahel. Eelmisel aastal järsult langenud (-58%) sissetulevate välisinvesteeringute voog on vähehaaval kasvuteele asunud.

Registreeritud tööpuudus püsib 13-14% juures, aga langeb tasapisi. Samas tuleb tööpuuduse näitaja juures silmas pidada ka registreerimata töökohtade ülikõrget arvu (ligi 10 miljonit).

Türgi ja ELi vahel kehtib alates 1995. aastast tolliliit, mis hõlmab kauplemist tööstuskaupadega. Samuti eeldab see Türgilt tegutsemist kooskõlas osade ELi poliitikatega, nagu toodete tehnilised eeskirjad, konkurents ja intellekutaalomandiõigus. ELi ja Türgi vahelist kaubavahetust põllumajandus- ja terasetoodete puhul reguleeritakse eraldi sooduslepingutega. Tolliliidu loomine suurendas oluliselt kaubavahetuse mahtu Türgi ja ELi vahel – üle poole Türgi kaubavahetusest toimub nüüdseks ELiga.
Eksport ELi moodustas 2007. a Türgi koguekspordist 56,4%, 2008.a 48% ning 2009.a 46%. ELi põhiimpordi Türgist moodustavad tekstiil, transpordivahendid ja masinad.

ELi osakaal Türgi koguimpordist moodustas 2009. a umbes 40%. Tööstustoodetest impordib Türgi EList endiselt peamiselt masinaid, autotööstuse tooteid, kemikaale, rauda ja terast.
EList Türki suunatavad otsesed välisinvesteeringud olid 2007. aastal peaaegu 15 miljardit eurot, 2008. aastal 6,5 miljardit eurot ning 2009. aastal napilt 4 miljardit eurot.

Samas on Türgi osavalt ära kasutanud oma geograafilist positsiooni ning Euroopa turgude ära langedes kasvatanud järsult kaubavahetust teiste naabritega. Kaubandus Islamimaade organisatsiooni (OIC) riikidega kasvas 2008. a 50% võrra ning jõuliselt hoogustusid vastastikused investeeringud Süüria, Iraagi, Laheriikide ja Põhja-Aafrika maadega.